Korduma kippuvad küsimused
Estlinkiks kutsutakse elektrikaablit, mis alates 2006 aasta lõpust hakkab ühendama Soome ja Eesti elektrisüsteeme. See on esimene ühenduslüli Balti riikide ja Põhjamaade elektrivõrkude vahel. Estlinki merekaabel paigaldatakse Soome lahe põhja. Kaabli üks ots on seotud Espoo alajaamaga Soomes ja teine ots Harku alajaamaga Eestis. Estlinki kaabli rajamise taga on kolm Balti riikide ja kaks Soome energiafirmat. Täpsemalt siis Eesti Energia, Latvenergo Lätist, Lietuvos Energija Leedust ning Pohjolan Voima ja Hesinkin Energia Soomest.
See on Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia poolt rajatud ühisettevõte Estlink merekaabli rajamiseks ja opereerimiseks. Ettevõte on registreeritud Eestis ja selle juhatajana on ametis Indrek Aarna. Nordic Energy Link on nii kaabli ehituse tellija kui ka selle haldaja pärast ehitustööde lõppu.
Kaabel ehitatakse eesmärgiga luua elektrikaubanduse võimalus Balti riikide ja Põhjamaade elektriturgude vahel. Samuti on kaablil oluline roll Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse suurendamise seisukohast. Nimelt loob valmiv merealune kaabel võimaluse Eesti elektrisüsteemi taaskäivitamiseks ulatusliku avarii järel. Üldjuhul riikidevahelised ühenduskaablid elektrisüsteemi taaskäivitamist ei võimalda, Eesti-Soome vahelise kaabli puhul võimaldab seda Rootsi-Šveitsi ettevõtte ABB poolt pakutav spetsiaalne tehnoloogia.
Esmakordne idee, ehitada Eesti ja Soome vahele elektriline ühendus käidi välja juba 15 aastat tagasi aastal 1990, tolleaegse Eesti valituse tasandil, kuid siis ideest kaugemale ei jõutud. Estlinki projektiga hakati tõsisemalt tegelema alates aastast 1998 ning eriti jõudsalt peale seda, kui 2002/2003 aasta külm ja veevaene talv kaabliprojektile täiesti uue tähenduse lisas. Sündmusterohkeks kujunes aasta 2004 kui moodustati kaablit haldav ettevõte Nordic Energy Link ning kuulutati välja hange ehitaja leidmiseks. 29. aprillil 2005 jõudis see aastaid planeeritud ja ettevalmistatud projekt aga oma ametliku käivitumiseni, kui kõik kaabli ehitamiseks vajalikud lepingud said ehitaja, investorite ja pankade poolt alla kirjutatud.
Šveitsi-Rootsi kontsern ABB, kellel on analoogsete merekaablite projektidega varasemaid kogemusi. ABB võitis Estlinki ehitaja leidmiseks kuulutatud hanke. Kaabel valmistatakse ABB Karlskronas (Rootsi) asuvas kaablitehases. Konverteralajaamad projekteeritakse ja nende peamised osad valmistatakse ABB Ludvikas (Rootsi) asuvas tehases. Kõik vajalikud seadmed ja kaablid tuuakse osadena Eestisse ja Soome ning paigaldatakse ja seadistatakse siinsete spetsialistide ja ABB esindajate koostöös.
Estlinki kaabli kogupikkus saab olema 210 (2 korda 105) kilomeetrit, sealhulgas 148 (2 korda74) kilomeetrit merekaabel ja 62 (2 korda 31) kilomeetrit maakaabel. Kaabli maksimaalseks sügavuseks merepõhjas on 100 meetrit. Merekaabli üks meeter kaalub 27 kilogrammi, diameeter on ligi 10 sentimeetrit. Estlinki ülekandevõimsuseks on 350 MW (megavatti) ja alalisvoolu pingeks +/- 150 kV (kilovolti). Ülekandetehnoloogiaks on ABB poolt pakutav HVDC Light®.
Estlink merekaabli ehitamisel kasutatakse keskkonnasõbralikku tehnoloogiat. Tegemist on kerge ja õlivaba kaabliga. Kaablit ümbritsev elektri- ja magnetväljad on minimaalsed. Näiteks 1 m sügavusele asetatud maakaabli kohal maapinnal on magnetvälja tugevus 30 mT ja see väheneb kiiresti koos kauguse suurenemisega kaablist. ELi normide järgi peab elamumaal jääma alalisvoolukaabli põhjustatud magnetvälja tugevus alla 40 000 mT.
Kaabel paigutatakse maapinda ja merepõhja nii, et see oleks maksimaalselt kaitstud. Rikkeid ja vigastusi võib loomulikult ette tulla ka selles kaablis, sarnaselt kõigi teiste elektrivõrgu osadega. Vigastatud merekaabli remontimiseks tuleb tõsta kaabel merepinnale, asendada vigastatud kaablilõik uuega ja lasta parandatud kaabel merepõhja tagasi.
ABB on varem ehitanud näiteks Cross Sound (USA) ja Troll A (Norra) merekaablid. Riikidevahelised merekaablid on veel näiteks SwePol (Poola ja Rootsi vaheline kaabel) ja Baltic Cable (Rootsi ja Saksamaa vaheline kaabel). Estlinki unikaalse tehnoloogiaga kõige võrreldavamad kaablid maailmas on Cross Sound (USA) kaabel.
Käesoleval hetkel ehitab ABB ka NorNed kaablit (Norra ja Hollandi vaheline kaabel).
Hinnanguliselt hakatakse merekaabli kaudu üle kandma ligikaudu 2 TWh elektrit aastas. Tegemist on alalisvoolukaabliga, mis võimaldab elektrit üle kanda mõlemas suunas. Kelle toodetud energiat, kuhu poole ja kui palju täpselt kaabli kaudu liikuma hakkab sõltub juba energiaturu arengutest. AS Nordic Energy Link osanikel on kaabli kasutamisel eelisõigus, kuid ka teistel kauplejatel on võimalik kaablit kasutada läbi oksjonisüsteemi.
Elektrienergia müük Lätti ei ole suurendanud oluliselt võimsusvajadust, sest elektrimüük toimub peamiselt öisel ajal, kui Eesti sisene tarbimine on madal. Koos uute keevkihtkateldega on Eesti Energial piisavalt olemasolevaid tootmisvõimsusi vähemalt Estlinki projekti kommertsperioodi lõpuni (orienteeruvalt 2013).
Projekt suurendab Eesti ja ka teiste Baltimaade elektrivarustuskindlust ning vähendab elektrisüsteemide sõltuvust Venemaast. Estlink võimaldab elektri transiiti ja tagab täiendava kanali elektri müügiks ning vajadusel ka ostuks.
Kuni kaabli kommertsperioodi lõpuni (2013) kuulub see viiele firmale, kes on teinud investeeringuid selle ehitamiseks. Suurimaks osanikuks on Eesti Energia, kellele kuulub 39,9%-line osalus. Latvenergo ja Lietuvos Energija omavad kumbki 25%-list osalust ning ülejäänud 10,1%-line osalus jaguneb Pohjolan Voima ja Helsingin Energia vahel. Pärast kommertsperioodi lõppu on tõenäoline, et kaabel müüakse Soome ja Balti riikide põhivõrgu ettevõtjatele.
Esiteks see, et Euroopa Liidu praktikas kaetakse sääraste infrastruktuuriprojektide kulud tavaliselt elektri hinnast. See eeldaks automaatselt põhivõrgu ülekandetariifide tõusu lähipiirkonnas ning seega ka otsest mõju lõpptarbija hindadele. Käesoleva projekti puhul oli võimalik taotleda Euroopa Liidult erandit, mille järgi merekaabli ehituskulusid katavad need ettevõtted, kes merekaablit elektrienergiaga kauplemiseks kasutavad. Teiseks on Estlinki puhul eriline võimalus Eesti elektrisüsteemi taaskäivitamiseks ulatusliku avarii järel. Kuigi merealuseid elektrikaableid on maailmas palju ning mitmed neist ka erinevate riikide vahel, siis sellist elektrisüsteemi taaskäivitamist rahvusvahelised ühendused harilikult ei võimalda. Eesti-Soome vahelise kaablile sai selleks tellitud eraldi spetsiaalne tehnoloogia.
Euroopa komisjonilt erandi taotlemine oli Nordic Energy Linki aktsionäride üks peamisi eeltingimusi merekaabli projektiga lõpuni minekuks. Erand võimaldab rahastada merekaabli ehitus otseselt kaablit elektrienergiaga kauplemiseks kasutavate klientide poolt, mitte merekaabli lähiregioonide elektritarbijate poolt makstavast tariifist. Vastava erandi taotlused kooskõlastati kohalike ministeeriumide ja inspektsioonidega ning 2005 aasta aprillis saadi ka ametlik toetus Euroopa Komisjonilt.
2005 aasta aprillis kirjutati alla kõik vajalikud lepingud. Peale seda on toimunud projekteerimine, kaabli valmistamine ja tehase testid. Samuti on toimunud geoloogilised tööd ehituspiirkonnas. 2006. aasta algusest algab konverteralajaamade ehitus ning maakaabli paigaldus. Merekaablit hakatakse vette panema 2006. aasta septembris.
Kaabli lõplik üleandmine on planeeritud 2006. aasta lõppu.
Projekti maksumus on orienteeruvalt 110 miljonit eurot.
Üks viiendik projekti maksumusest finantseritakse aktsionäride omakapitalist, 53 miljonit eurot laenatakse Nordic Investment Bankilt ja 31 miljonit eurot SEB Eesti Ühispangalt.
Läbiviidud tasuvusarvutuste kohaselt on projekt kasumlik. Konkreetse investori jaoks sõltub projekti kasumlikkus elektri hinnast Põhjamaade elektriturul ning elektrimüügimahtudest.
See plaan ei mõjuta Estlinki projekti, sest Venemaa ja Soome vahelise kaabli ehitamise projekt on alles algstaadiumis. Täna on olemas ainult Venemaa huvi see merekaabel ehitada, kuid projekti käivitamiseks peab ka Soome sellest kaablist huvitatud olema. Estlinki projekti käik ideest kuni realiseerimiseni võttis aega umbes 15 aastat ja seetõttu on vähetõenäoline, et Venemaa ja Soome vaheline kaabel valmib enne Estlinki kommertsperioodi lõppu.
ABB spetsialistide sõnul ei ole elektrikaablite ja gaasitrasside ristumises mingeid probleeme. Selliseid näiteid on maailmas teisigi. Ainus küsimus on ristumiskoha tehniline korraldus. Sõltuvalt sellest, kas ristumine toimub kohas, kus Estlinki kaabel on merepõhja sees või põhja peal tuleb luua nende vahele piisav vertikaalne ruum. Vastavalt konkreetsele ristumiskohale tuleb gaasitrassi ehitajatel saada Nordic Energy Linkilt nõusolek ning konstrueerida sobilik “sild”, mis võimaldaks elektrikaablit ületada piisava vertikaalse varuga.
Näiteks hiljuti valminud Troll A merekaabli ehitusel esines 8 alalisvoolukaabli ja gaasijuhtmete ristumist.
ABB on liider energeetika- ja automaatikatehnoloogiate alal, mis aitavad parandada tegevusnäitajaid, vähendades samas keskkonnamõjusid. ABB kontserni ligikaudu 100 riigis asuvates ettevõtetes töötab ligikaudu 102 000 töötajat. ABB energeetikatehnoloogiate divisjon on elektri-, gaasi- ja vee-ettevõtete, tööstus ja äriklientide teenistuses, pakkudes neile laias valikus tooteid, süsteeme ja teenuseid energia ülekande, jaotuse ja elektrijaamaautomaatika vallas. Tähtsamad tehnoloogiad hõlmavad kõrge- ja keskpinge jaotusseadmeid, transformaatoreid, kõrgepinge alalisvoolu (HVDC) süsteeme, maasse ja merre paigaldatavaid ülekandekaableid, alajaamu, elektrijaamade ja tehnovõrkude automatiseerimise ja juhtimise tooteid ja süsteeme.
|
